Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn.
Kõnelejate arv: Ca 70 000.1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Vanusegrupiti on keeleoskus ja –kasutus erinev; nooremates vanusegruppides on see väiksem. Lapsi, kelle esimene keel on võru keel, on tänapäeval väga vähe – pikaaegsest negatiivsest suhtumisest kujunenud madala prestiiži tõttu ei olda harjutud võru keelt lastega kõneldes kasutama.
Keelekogukonna lühike ajalugu: Põhja- ja lõunaeesti kultuuri erinevused on aastatuhandeid vanad ja viitavad kahele eraldi läänemeresoome hõimule. 16.-17. sajandil tekkis Eestis kaks iidsete hõimukeelte erinevustel baseeruvat kirjakeelt - põhja- ja lõunaeesti (või tallinna ja tartu), mis pikka aega omaette funktsioneerisid. Neist põhjaeesti keele murretel põhineb praegune eesti kirjakeel. Lõunaeesti kirjakeelt kasutati omaaegsel Tartu- ja Võrumaal kiriku-, kooli- ja kohtukeelena kuni 20. sajandini. Lõunaeesti keele taandumisel kirjakeele positsioonilt 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul on sotsiaalne tagapõhi. Eesti rahvusliku liikumise ja omariikluse tekkides peeti õigeks valida üldkasutatavaks üks kahest kirjakeelest. Peaaegu terve 20. sajandi jooksul oli valdav negatiivne suhtumine põhjaeesti kirjakeelel baseeruvast normikeelest erinevatesse keelepruukidesse. Eesti taasiseseisvumise ajaks oli lõunaeesti kirjakeel ühiskondlikust kasutusest kadunud, kuid selle järeltulijaid - võru, setu, mulgi ja tartu keelt (mida on kutsutud ka lõunaeesti murreteks) kasutati kohaliku argikeelena. Tänapäeval on loetletutest kõige levinum ja elujõulisem võru keel, mida kõneldakse Võrumaal ja ka mujal Lõuna-Eestis. Kodanikuliikumisena alanud kohaliku keele väärtustamine ja arendamine on osa 20. sajandi viimasel veerandil alguse saanud üle-Euroopalisest regionaalkeelte elujõulisuse hoidmisele suunatud liikumisest. Võrukeste liikumine on saanud tuge igasuvistest suveülikoolidest ja riikliku instituudina 1995. aastal asutatud Võru Instituudi tegevusest.
Staatus: Võru keele staatus on Eestis praegu õiguslikult reguleerimata. Samas on võru keele arendamiseks tehtavat tööd viimase kümne aasta jooksul riiklikult toetatud.
Ametlik kasutus: Keele õigusliku reguleerimatuse tõttu sõltub ametlik kasutus olukordadest ja ametiisikute isiklikust otsusest, st. tegelik ametlik kasutus puudub. Paralleelselt eestikeelsete nimekujudega kasutatakse Eesti põhikaardil võrukeelseid kohanimesid. Mõned omavalitsused on võrukeelsed kohanimed ametlikult kinnitanud. Avalikus kasutuses pruugitakse võru keelt rohkem – võib näha võrukeelseid reklaame, ärisilte, tootenimetusi jne.
Haridus ja õppimisvõimalused: Võru keelel on olemas oma kirjakeel ja kooliõpikud ja seda õpetatakse Võrumaa koolides valikainena või ringitundides. Ühtki läbinisti võrukeelset ega kakskeelset (võru-eesti) kooli ega lasteaeda ei ole. Võru keeleala 26 koolis (umbes pool kogu keeleala koolidest) õpetatakse enamasti algklassides võru keelt ja kultuuri valikainena või ringitunnis üks tund nädalas. See annab küll mõningase sissejuhatuse teemasse, kuid ei võimalda keele tegelikku omandamist. Riikliku hariduspoliitika puudumise tõttu selles valdkonnas sõltub õppe toimumine koolijuhi otsusest ja õpetaja olemasolust. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse ”Lõunaeesti keel” raames kahe semestri ulatuses.Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile.
Meedia: Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Meediaalast tegevust toetab põhiliselt riiklik programm „Lõunaeesti keel ja kultuur“. Uma Leht'e finantseeritakse pidevalt alates 2000. aastast; tele- ja raadiosaated ja sarjad valmivad üksikprojektidena. Võru keel on edukalt kõlanud teatris ja levimuusikas.
Võrukeste lipul kujutatud valge kaheksakanna värv tähendab võrukese puhast ja ausat hinge nurgad aga vana Võrumaa kaheksat kihelkonda. Roheline värv tähendab vana Võrumaa rohelist metsa ja võrukeste loodusega koos elamist. Seda märki on näha rahvarõivastel, kinda- ja vöökirjades ja muial. Usutakse, et märk kaitseb halva eest ja toob õnne.