Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keeled
Regioon: Erinevalt nt. venelastest või rootslastest puudub soomlastel oma kindel kompaktne asuala. Territoriaalselt on soomlased siiski koondunud Eesti põhja- ja kirdeossa. Soomlaste peamised keskused on Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Viljandi ja Narva.
Keelekogukonna lühike ajalugu: Soomlasi on Eestis mainitud juba 13. sajandist, mil nn. sõbrakaubanduse raames toimus tihe läbikäimine Soome ja Eesti rannikualade vahel. Tallinnas on soomlasi mainitud alates 14. sajandist. Ulatuslikum soomlaste sisseränne toimus 17. sajandi alguses, kui pärast Liivi sõda ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdasid vähenes Eesti rahvaarv tunduvalt. 18. sajandil moodustasid soomlased Eestis kõige suurema sisserändajate rühma (ligi 7000, millele lisandusid Tallinna ja Narva soomlased). Enamik Eestisse asunud soomlastest sulandus keele ja kultuuri läheduse tõttu eestlaste hulka. Alates 19. sajandist on enamik Eesti soomlastest on ingerisoome päritolu. Ingerisoomlaste all on tuntud luteriusulised soomlased, kes 17. sajandil asustati Rootsi võimude poolt sõdades tühjenenud Ingerimaa aladele. Enamik ingerisoomlaste esivanematest pärines Karjala maakitsuse kihelkondadest. 1917. aastal elas Ingerimaal ca 140 000 soomlast. Vene revolutsiooni, 1930. aastate repressioonide, Teise maailmasõja ning sõjajärgsete repressioonide tulemusel kadus soome asustus Ingerimaal peaaegu täielikult. Eestis elas enne Teist maailmasõda ca 1000 soomlast. Peale Teist maailmasõda asus Eestisse üle 20 000 endise ingerisoomlase, kes saabusid siia peamiselt Kesk-Venemaalt, kuhu neid oli ümber asustatud aastatel 1944 - 45. Eestit eelistati uue elukohana nii keelesuguluse kui Ingerimaa läheduse pärast. Soomlaste arvukus oli suurim 1970. a. (18 537), edasi hakkas soomlaste arv langema. 1989. a. rahvaloenduse andmetel oli soomlasi Eestis 16 622. 2000. aastaks oli arv langenud 11 837-le, peamiselt seoses ümberasumisega Soome, kuid samuti seoses assimileerumise ja rahvusgrupi vananemisega. Kuni 2000. aasta rahvaloenduseni ei eristatud ametlikus statistikas ingerisoomlasi ja muud päritolu soomlasi. 2000.a. rahvaloendusel on ingerisoomlased siiski eraldi välja toodud - 358. Tegelikkuses võib väita, et Eestis elavatest soomlastest moodustab ingerisoome päritolu grupp siiski enamuse. Soome keelt kasutatakse omavahelisel suhtlemisel perekondades ja ka seltsides.
Ametlik kasutus: Soomekeelsed jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval Tallinnas Soome Püha Peetruse koguduse juures. Kogudus tegutseb Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, koguduse 259 liikmest on enamus ingerisoome päritolu ja kaks korda kuus Tartu Soome koguduses Ingerimajas Veski tn. 35. Soomekeelseid jumalateenistusi korraldatakse lisaks ka Haapsalus, Kuressaares, Jõhvis, Tartus ja Pärnus, samuti korraldab soomekeelseid jumalateenistusi Narva Aleksandri kogudus. Haridus ja õppimisvõimalused: Soomekeelset haridust on võimalik omandada Tallinna Soome koolis põhikooli ja gümnaasiumi tasandil, Tartu Soome koolis põhikooli tasandil. Õppeainena kuulub soome keel ca 30 üldhariduskooli õppekavasse kolmanda võõrkeelena (c-keel), samuti õpetatakse soome keelt ca 30 kutsekoolis, peamiselt teeninduserialadel. Akadeemiliselt saab soome keelt peaainena õppida Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, samas koolitatakse ka soome keele õpetajaid. Vaba- ja valikainetena saab soome keelt õppida paljude teiste kõrgkoolide juures. Vabariikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juures tegutseb soome keele ainenõukogu ning soome keele õpetajaid koondab Eesti Soome Keele Õpetajate Selts. Soome keele kursusi pakuvad ka paljud keeltekoolid, rahvaülikoolid, seltsid ja pühapäevakoolid. Soome keele õpetajate täiendkoolitusega tegeleb Soome Instituut.
Meedia: Eesti Ingerisoomlaste Liit annab aastast 1993 üks kord kuus välja soomekeelset ajalehte "Inkeri". Põhja-Eestis on võimalik jälgida Soome raadio- ja telekanaleid. Soomekeelsed raadiosaated toimuvad ka Eesti kristliku raadio programmis "Piibel kaanest kaaneni".
Lipu kuundus pärineb ajalooliselt Ingerimaa vapilt. Neeva jõge sümboliseeriva sinise lainepalgiga ja seda ääristavate punaste müüridega kuldne vapikilp iseloomustas kogu Ingerimaad. Sinine rist rõhutab ingerlaste soome päritolu, punane ja kollane ajalugu.