Keeleline kuuluvus: Indoeuroopa keelkond, algupäraselt hindi ja sanskriti juurtega keelerühm.
Regioon: Suuremad mustlaste asualad on Valgamaal, Pärnumaal, Tartumaal, Harjumaal ja Narvas.
Kõnelejate arv: Mustlaste arvukus on Eestis rahvaloenduste andmetel olnud järgmine:1897 - 154; 1922 - … 1934 - 766; 1941 - 743; 1959 - 366; 1970 - 438; 1979 - 529; 1989 - 665 (emakeelsus 69,9%); 2000 - 542 (emakeelsus 78,6%). Mitteametliku hinnangu kohaselt ulatub mustlaste arv Eestis kuni 1000 - 1500-ni.
Keelekogukonna lühike ajalugu: Esimesed andmed mustlastest Eestis pärinevad aastast 1533. Püsiv kogukond pärineb siiski 17. sajandist. Eestikeelses teabekirjanduses liigendatakse Eesti mustlased kolme alarühma: Läti-, Vene- ja Eesti- ehk Laiuse valla mustlased. Vanim neist oli nn Laiuse mustlaste (kale'de) grupp. Oma päritolult kuuluvad Laiuse mustlased Soomest ja Rootsist sisserännanud mustlaste hulka, sisseränne algas juba 17. sajandil. 1841. a. koondati kõik Eesti rännelnud mustlased Laiuse kroonuvalda. Nende peamiseks keskuseks oli Raaduvere küla, kuid mustlasi elas ka Jõgeval ja selle ümbruses. Enne Teist maailmasõda oli Laiuse mustlasi kokku 60, neist enamus oli tugevalt eestistunud.Teine ja suurim rühmitus oli Läti mustlased, kelle sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Nende arvukus oli enne Teist maailmasõda hinnanguliselt 800. Lisaks Läti mustlastele eksisteeris ka väiksem Vene mustlaste kogukond (Narva ümbruses, Peipsi ääres ja Kagu-Eestis), hõlmates mõnikümmend perekonda. 1941. a. elas Eestis kokku 743 poolpaikset ja hinnanguliselt 2000 rändlevat mustlast. Teise maailmasõja ajal hävitati üle 90% mustlaste kogukonnast. Täielikult hääbus Laiuse mustlaste keelemurre. Sõja järel asusid Eestis sõja üleelanud mustlaste kõrvale Vene Föderatsiooniga liidetud Petserimaa ja Läti mustlased, taastuva keelekogukonnaga lõimus sõjajärgsel perioodil mustlasi ka NSV Liidu kaugematest regioonidest. Mustlaste arv ei ole ametlikult siiski sõjaeelset taset ületanud. Samas iseloomustab neid kõrge emakeelsus (70 - 80%). Esimese kultuurharidusliku suunitlusega organisatsiooni (Eestimustlaste Kultuuri Selts), asutasid Eesti mustlased 1991. aastal. 2000. aastal kasvas sellest välja Põhja-Eesti Romade Ühing. 2002. aastal registreeriti Kesk-Eesti Romade Ühing. Võrus on registreeritud Mustlas-eestlasnoorte kultuurikeskus.
Staatus: Reguleerimata.
Ametlik kasutus: Puudub.
Haridus ja õppimisvõimalused: Etnilise haridusprogrammi rakendamiseks püütakse piiriülese koostöö kaudu hankida õppematerjale ja rajada perekeskusi. Hetkel keelekogukonnal vastavad õppimisvõimalused veel puuduvad.
Meedia: Puudub.
Romade rahvuslipp. Lipul kujutatud sinine värv tähendab taevaid ja roheline Maad. Lipu keskel on kuueteistharuline, punane kodarratas, mis sümboliseerib Romani rahva ränduri traditsiooni.