9.-10. september. Seminar Peipsiveerel.
9. ja 10. septembril 2006 toimus Eesti Regionaal– ja Vähemuskeelte Liidu seminar Peipsiveerel. Seminar oli mõeldud 2007. aasta rahvusvahelise konverentsi ettevalmistuseks ja liikmesorganisatsioonide vahelise infovahetuse elavdamiseks, aga samuti Eesti riigiasutuse ja ERVLi koostöö arendamiseks. ERVL planeerib järgmiseks aastaks rahvusvahelist konverentsi, mis oleks keskendatud Eesti põlisvenelaste temaatikale. Liikmesorganisatsioonidest olid esindatud Eesti Ingerisoomlaste Liit, Eestimaa Sakslaste Selts, Seto Kongressi Tugiühing, Eesti Vanausuliste Kultuuri– ja Arendusühing, Tatari Kultuurikeskus ”Yoldõz” ja Võro Selts VKKF. Külaistena osalesid Tõnu Tender Haridus– ja Teadusministeeriumist ning Riigikogu liige Mart Nutt.
Ringkäik:
Kõigepealt tutvuti võimalike konverentsi korralduskohtadega, Kolkja rahvamaja ning Aarde villaga Sääritsa külas. Tõdeti, et Aarde villa jääb konverentsile kitsaks. Et Peipsi ääres pole piisavalt suurt hotelli, otsustati vanausuliste seltsi esimehe Pavel Varunini ettepanekul kaaluda ka võimalust korraldada konverents Tartus ja viia osalejad Peipsi veerde ekskursioonile.
Võimalikest ekskursiooniobjektidest tutvuti Varnja laadaga ja käidi Varnja muuseumis, kus saadi ülevaade nii Varnja küla kui ka laiemalt Peipsiveere vene asustuse ajaloost ning endisaegsest elulolust. Kolkjas kuulati kohaliku kooli koori esituses meeleolukaid traditsioonilisi vaimulikke laule. Kallaste palvelas kõneles Eesti Vanausuliste Kultuuri– ja Arendusühingu esimees Pavel Varunin Peipsiveere vanausuliste ajaloost ja tänapäevast.
Seminar Peipsiveerel:
Seminaril arutleti 2006. a detsembri algusse planeeritud mustlaste hariduse teemalise rahvusvahelise seminari korraldust, sisu ja külaliste kutsumist. Seminar toimub Euroopa Nõukogu Pestalozzi programmi raames.
Seejärel kõnelesid liikmesorganisatsioonide esindajad oma keelte ja organisatsioonide probleemidest ja tegevusest. Kaido Kama ja Triinu Ojar andsid ülevaate võro liikumise ajaloost ning Võro Seltsi ja Võro Instituudi tegevusest. Erilist huvi pakkus keeleõpetuse propaganda lapsevanemate hulgas ja Võro Instituudi sotsioloogiliste uuringute tulemuste kasutamine.
Eestimaa Sakslaste Seltsi esinaine Erika Weber rääkis, et sakslaste keele säilimist segab olulisel määral segaabielude suur osakaal. Saksa keele süvaõppega koolid aga on sageli kaugel sakslaste elupaikadest. Positiivse poole pealt nentis Weber, et selts tegeleb Saksa saatkonna toel keeleõpetusega. Weber avaldas lootust, et viimasel ajal tihenenud sidemed Saksamaale ümberasunud baltisakslastega toetavad kohaliku saksluse säilimist.
Juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson ja Helsingi Ülikooli jidiši õpingute dotsent Anna Verschik tõdesid, et jidiši kõnelejaid on Eestis väheks jäänud ning nad on peamiselt vanema põlvkonna inimesed. Iisrael annab abi küll heebrea keele õpetamiseks, kuid jidiši õpetust ei toeta eriliselt keegi. Juudi gümnaasiumis on koormus juba nii suur, et jidišit kohustuslikuks õppeaineks teha ei saa, ütles Alla Jakobson. Siiski korraldab kogukond jidiši keele kursusi ja jidiši ringe, milles keelt praktiseerida saab.
Pavel Varunini ja Zemfira Lampmanni sõnul on Peipsi äärne vene murre kohapeal säilinud, kuid linna kolides inimesed häbenevad oma kodukeelt ning see ununeb. Suvel toimus Leedu teadlaste osalusel uurimisreis pärimuse ja keele talletamiseks. Vanausuliste kultuuriühingu eesmärgiks on kohaliku keele säilitamine ja väärtustamine. Võrokesed lubasid selleks neile metoodilist abi anda. Evar Saar lisas, et oluline oleks alustada kohanimede kogumist.
Eesti Ingerisoomlaste Liidu aseesimees Albert Saunanen kõneles absurdsest olukorrast ingerisoomlaste kultuuriautonoomia ümber. Kuigi ingerisoomlased on teinud läbi kõik vajalikud protseduurid, ei ole kultuuriautonoomiat juriidilise isikuna võimalik registreerida. Siiski oli kultuuriomavalitsuse valimine kasulik: nii leiti ingerisoomlaste hulgast uusi aktiviste.
Seto Kongressi Vanematekogu liige Arvi Matvei andis ülevaate setode viisaprobleemide lahendamisest. Keele säilimisel on peamiseks takistuseks, et vanemad ei räägi lastega oma keeles. On välja antud setokeelseid plaate, tahetakse teha raamatuid ja koostada Setomaa koguteos, kuid paraku pole koostajaid–kirjutajaid lihtne leida. Äsja ilmus Evar Riitsaare toimetatud ajakirja “Peko Helü” esimene number, mille eksemplari Arvi Matvei ka ERVLile annetas.
Tatari Kultuurikeskuse esimees Timur Seifullen rääkis tatarlaste tähestikumuredest: XX sajandi jooksul on kasutatud kolme erinevat graafikat: araabia, ladina ja vene. Isa ei mõista lugeda, mida kirjutab poeg või mida kirjutasid esivanemad tuhande eelneva aasta jooksul (täielik kirjaliku kultuuri häving). Praegu on Tatarimaal ladina tähestikule tagasipöördumine Venemaa seaduseparandusega keelatud. Eestis kasutatakse praegu nii ladina kui vene tähestikku. Araabia kirjapilti tunnevad üksikud eakad tatarlased.
Seminari lõppsõnas tõdes ERVLi esimees Timur Seifullen, et kultuur on traditsioonide järgimine, seega tuleb valida kultuurse ja ebakultuurse vahel. Ta tänas kõiki osalejaid. “Oleme üksteist palju paremini tundma õppinud, see on tulemusrikka koostöö aluseks,” lõpetas Seifullen.
Ringkäik:
Kõigepealt tutvuti võimalike konverentsi korralduskohtadega, Kolkja rahvamaja ning Aarde villaga Sääritsa külas. Tõdeti, et Aarde villa jääb konverentsile kitsaks. Et Peipsi ääres pole piisavalt suurt hotelli, otsustati vanausuliste seltsi esimehe Pavel Varunini ettepanekul kaaluda ka võimalust korraldada konverents Tartus ja viia osalejad Peipsi veerde ekskursioonile.
Võimalikest ekskursiooniobjektidest tutvuti Varnja laadaga ja käidi Varnja muuseumis, kus saadi ülevaade nii Varnja küla kui ka laiemalt Peipsiveere vene asustuse ajaloost ning endisaegsest elulolust. Kolkjas kuulati kohaliku kooli koori esituses meeleolukaid traditsioonilisi vaimulikke laule. Kallaste palvelas kõneles Eesti Vanausuliste Kultuuri– ja Arendusühingu esimees Pavel Varunin Peipsiveere vanausuliste ajaloost ja tänapäevast.
Seminar Peipsiveerel:
Seminaril arutleti 2006. a detsembri algusse planeeritud mustlaste hariduse teemalise rahvusvahelise seminari korraldust, sisu ja külaliste kutsumist. Seminar toimub Euroopa Nõukogu Pestalozzi programmi raames.
Seejärel kõnelesid liikmesorganisatsioonide esindajad oma keelte ja organisatsioonide probleemidest ja tegevusest. Kaido Kama ja Triinu Ojar andsid ülevaate võro liikumise ajaloost ning Võro Seltsi ja Võro Instituudi tegevusest. Erilist huvi pakkus keeleõpetuse propaganda lapsevanemate hulgas ja Võro Instituudi sotsioloogiliste uuringute tulemuste kasutamine.
Eestimaa Sakslaste Seltsi esinaine Erika Weber rääkis, et sakslaste keele säilimist segab olulisel määral segaabielude suur osakaal. Saksa keele süvaõppega koolid aga on sageli kaugel sakslaste elupaikadest. Positiivse poole pealt nentis Weber, et selts tegeleb Saksa saatkonna toel keeleõpetusega. Weber avaldas lootust, et viimasel ajal tihenenud sidemed Saksamaale ümberasunud baltisakslastega toetavad kohaliku saksluse säilimist.
Juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson ja Helsingi Ülikooli jidiši õpingute dotsent Anna Verschik tõdesid, et jidiši kõnelejaid on Eestis väheks jäänud ning nad on peamiselt vanema põlvkonna inimesed. Iisrael annab abi küll heebrea keele õpetamiseks, kuid jidiši õpetust ei toeta eriliselt keegi. Juudi gümnaasiumis on koormus juba nii suur, et jidišit kohustuslikuks õppeaineks teha ei saa, ütles Alla Jakobson. Siiski korraldab kogukond jidiši keele kursusi ja jidiši ringe, milles keelt praktiseerida saab.
Pavel Varunini ja Zemfira Lampmanni sõnul on Peipsi äärne vene murre kohapeal säilinud, kuid linna kolides inimesed häbenevad oma kodukeelt ning see ununeb. Suvel toimus Leedu teadlaste osalusel uurimisreis pärimuse ja keele talletamiseks. Vanausuliste kultuuriühingu eesmärgiks on kohaliku keele säilitamine ja väärtustamine. Võrokesed lubasid selleks neile metoodilist abi anda. Evar Saar lisas, et oluline oleks alustada kohanimede kogumist.
Eesti Ingerisoomlaste Liidu aseesimees Albert Saunanen kõneles absurdsest olukorrast ingerisoomlaste kultuuriautonoomia ümber. Kuigi ingerisoomlased on teinud läbi kõik vajalikud protseduurid, ei ole kultuuriautonoomiat juriidilise isikuna võimalik registreerida. Siiski oli kultuuriomavalitsuse valimine kasulik: nii leiti ingerisoomlaste hulgast uusi aktiviste.
Seto Kongressi Vanematekogu liige Arvi Matvei andis ülevaate setode viisaprobleemide lahendamisest. Keele säilimisel on peamiseks takistuseks, et vanemad ei räägi lastega oma keeles. On välja antud setokeelseid plaate, tahetakse teha raamatuid ja koostada Setomaa koguteos, kuid paraku pole koostajaid–kirjutajaid lihtne leida. Äsja ilmus Evar Riitsaare toimetatud ajakirja “Peko Helü” esimene number, mille eksemplari Arvi Matvei ka ERVLile annetas.
Tatari Kultuurikeskuse esimees Timur Seifullen rääkis tatarlaste tähestikumuredest: XX sajandi jooksul on kasutatud kolme erinevat graafikat: araabia, ladina ja vene. Isa ei mõista lugeda, mida kirjutab poeg või mida kirjutasid esivanemad tuhande eelneva aasta jooksul (täielik kirjaliku kultuuri häving). Praegu on Tatarimaal ladina tähestikule tagasipöördumine Venemaa seaduseparandusega keelatud. Eestis kasutatakse praegu nii ladina kui vene tähestikku. Araabia kirjapilti tunnevad üksikud eakad tatarlased.
Seminari lõppsõnas tõdes ERVLi esimees Timur Seifullen, et kultuur on traditsioonide järgimine, seega tuleb valida kultuurse ja ebakultuurse vahel. Ta tänas kõiki osalejaid. “Oleme üksteist palju paremini tundma õppinud, see on tulemusrikka koostöö aluseks,” lõpetas Seifullen.
4.-6. detsember. Euroopa seminar Tallinnas "Eesti mustlased ja haridus"
Tallinnas Eesti Keele Instituudi saalis, Roosikrantsi 6, Tallinnas
Korraldaja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Euroopa Nõukogu haridusprofessionaalide ning Pestalozzi koolitusprogrammiga.
Korraldaja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Euroopa Nõukogu haridusprofessionaalide ning Pestalozzi koolitusprogrammiga.
|